Talupojad ei pidanud oluliseks pruudi neitsilikkust
18. sajandi Liivimaa kohtumaterjalidest nähtub, et talupoistel ja –tüdrukutel oli tihti seksuaalsuhteid juba enne abiellumist ning pruudi neitslikkusel ei olnud talupoegade silmis peaaegu mingit tähtsust, kirjutab Tartu ülikooli ajalooprofessor Mati Laur ajakirjas Tuna ilmunud artiklis „Talurahva abielueelsed seksuaalsuhted 18. sajandi Liivimaal“.
„Külaühiskonnas suhtuti abielueelsetesse suhetesse mõistvalt, kui need toimusid pärast abiellumises kokkuleppimist ning jäid monogaamseks,“ kirjutab Laur. „Ei olnud tingimata vajalik, et naine astuks abiellu neitsina, küll aga see, et ta oleks vaid sellistes seksuaalsuhetes, mis hiljem abielu sõlmimisega legitimeeritaks.“
Seotud lood
Saksa mõisateenijad ja mõnikord ka mõisnikud ei suutnud käsi eemal hoida eesti talunaistest. Mingit esimese öö õigust siiski ei tuntud ja seisustevaheline patuelu jõudis sageli kohtukulli ette.
Eesti talurahva pulmapidu kestis mitu päeva. Pidu algas siis, kui laulatus sai läbi ning pulmarahvas sõitis kirikust koju. Seda kujutabki Theodor Gehlhaari pilt sarjast „Iseloomustavaid stseene Eesti- ja Liivimaa talurahva elust“.
Liivi- ja Eestimaa olid esimesi piirkondi kogu Euroopas, kus kaotati vallasemadele kehtestatud häbistuskaristused, kirjutab ajalooprofessor Mati Laur ajakirjas Akadeemia.
Viimased lood
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele