Saksa mõisateenijad ja mõnikord ka mõisnikud ei suutnud käsi eemal hoida eesti talunaistest. Mingit esimese öö õigust siiski ei tuntud ja seisustevaheline patuelu jõudis sageli kohtukulli ette.
Tartu ülikooli ajalooprofessor Mati Laur kirjutab ajakirjas Tuna, et ettekujutused eesti talupoegade ja saksakeelse ülemkihi esindajate seksuaalkontaktidest kalduvad tihti ühest äärmusest teise. Ühelt poolt on vagameelsed autorid väitnud, et vanad eestlased olid suguliselt erakordselt karsked, teisalt jälle elab visalt edasi müüt nn esimese öö õigusest, mille kohaselt võisid mõisnikud oma talurahvast volilt seksuaalselt pruukida.
Liivi- ja Eestimaa olid esimesi piirkondi kogu Euroopas, kus kaotati vallasemadele kehtestatud häbistuskaristused, kirjutab ajalooprofessor Mati Laur ajakirjas Akadeemia.
Eesti talurahva pulmapidu kestis mitu päeva. Pidu algas siis, kui laulatus sai läbi ning pulmarahvas sõitis kirikust koju. Seda kujutabki Theodor Gehlhaari pilt sarjast „Iseloomustavaid stseene Eesti- ja Liivimaa talurahva elust“.