Eesti vallasemad pääsesid häbistuskaristustest varem kui Euroopa suguõed
Liivi- ja Eestimaa olid esimesi piirkondi kogu Euroopas, kus kaotati vallasemadele kehtestatud häbistuskaristused, kirjutab ajalooprofessor Mati Laur ajakirjas Akadeemia.
1764. aasta 6. aprillil avaldatud ukaasiga arvati vallasemadele seni süüks pandud seksuaalne patustamine ehk kuuenda käsu rikkumine kriminaalkuritegude hulgast välja ning kohtud lõpetasid vallasemade juhtumite menetlemise. Seni olid vallasemad enamasti jõudnud kohtupinki, mistõttu nende kohtumaterjalide põhjal ongi tänapäeval võimalik uurida 18. sajandi talurahva seksuaalkäitumist.
Seotud lood
Saksa mõisateenijad ja mõnikord ka mõisnikud ei suutnud käsi eemal hoida eesti talunaistest. Mingit esimese öö õigust siiski ei tuntud ja seisustevaheline patuelu jõudis sageli kohtukulli ette.
Eesti talurahva pulmapidu kestis mitu päeva. Pidu algas siis, kui laulatus sai läbi ning pulmarahvas sõitis kirikust koju. Seda kujutabki Theodor Gehlhaari pilt sarjast „Iseloomustavaid stseene Eesti- ja Liivimaa talurahva elust“.
Viimased lood
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele