Veidrad valuutad: juust, teokarbid ja kiviplaadid – kõik oli raha

Sularaha oli keskaegses Soomes ja soomeugrilastega asustatud Venemaa aladel pehme.

Laialt levinud maksevahend oli puna­orava nahk ning närilise koonu, kõrvu ja kihvu kasutati peenrahana. Naha väärtus varieerus olenevalt sellest, kui palju nahku ringluses oli, kuid mõnikord sai terve lehma omandada 100 oravanaha eest.

Kuna nahk oli nii ihaldatud, kütiti oravaid hulganisti ning teadlased usuvad, et 14. sajandil pääses Venemaa mustaks surmaks nimetatud katkuepideemiast just sel põhjusel üsna kergesti.

Oravad nagu teisedki närilised on katkubakteri peremees­loomad. Naha kasutamine rahana jätkus kuni 15. sajandi alguseni, mil näiteks Novgorod nahkrahast loobus. Soome keeles elab see eriline vääring tänapäevani. Nimelt tähendaski soome (ja eesti) „raha“ alguses oravanahka.