Sõduri toidupakk: kuivikutest ja soolalihast konserveeritud ubadeni

1741. aastal suutis Briti mereväe admiral Edward Vernon vaevu uskuda seda, mida kuulis. Laevaarstide sõnul oli skorbuuti haigestujaid tema meeste seas aina vähem.

Meremeeste toiduvalik oli üksluine ja vitamiinivaene. See koosnes peamiselt pudrust, soolalihast ja kuivikutest ning seetõttu oli skorbuut väga tavaline. Meditsiin ei teadnud veel, et seda haigust põhjustab C-vitamiini vaegus, ning Vernonil polnud aimugi, miks tema meeste hulgas möllanud tõbi taandunud oli.

Küll pani Vernon aga tähele, et haigusele ei meeldinud, kui meremeeste vetikaid täis joogivette segati maitse parandamiseks rummi ja sidrunit varem pruugitud veini või õlle asemel.

Peagi leidis sidruni- või rummivesi kindla koha kõigi Briti meresõitjate päevamenüüs. Jook nimetati grokiks – see tuli Vernoni hüüdnimest Old Grog. Nimelt kandis ta alati nn groghamkangast valmistatud mantlit.

Alles 300 aasta pärast avastasid teadlased, et skorbuudile ei meeldinud sidrunimahl seepärast, et see sisaldas eriti rikkalikult C-vitamiini.