Suure Nutu aeg: Öötla aardeleid Järvamaal
Liivi sõja ajal laastati Eesti ala niivõrd põhjalikult, et maapinda jäi sadu aardeid. Kiiruga peideti vaenlase eest maamulda mitte üksnes raha, vaid ka ehteid.
Eesti ajaloolise aja aarete puhul võib esile tuua kolme peamist peitmismotiivi: majanduslik (maasse peidetud vara kui hoiupank), poliititline (sõjahirmus maetud esemed) ja kultuslik (ohverdamine). Olenemata varanduse matmise põhjustest võib eeldada, et nende maapõue jäämine on enamikul puhkudel nii või teisiti seotud omaniku surmaga. Erandi moodustavad üksnes ohverdamiseks kasutatud väärisvarad, mis on teadlikult paigutatud maapõue ilma kavatsuseta neid kunagi üles kaevata.
Seotud lood
Kui muinasajal kaaluti hõbedat, siis keskajal hakati lugema vermitud münte. Üleminek uuele rahasüsteemile toimus alles tükk aega pärast muistse vabadusvõitluse lõppu.
Märjamaa lähistelt Kasti küla kandist tuli päevavalgele peitaare, mis võib pärineda Põhjasõja-eelsest ajast.
Keegi rikas mees jättis Põhjasõja-aegse häda ja viletsuse eest põgenedes Virumaale Palasi küla lähedale soopinnasesse muljet avaldava aarde.
Sobivat töötooli valides ei tohiks lähtuda ainult tooli väljanägemisest, vaid tähelepanu peaks pöörama ka tooli reguleerimisvõimalustele ja mugavusele. Istudes pikki tunde arvuti taga, peab tool just parajal määral toetama sinu keha, et tööpäev mööduks produktiivselt ja tervist koormamata.
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele