Suure Nutu aeg: Öötla aardeleid Järvamaal
Liivi sõja ajal laastati Eesti ala niivõrd põhjalikult, et maapinda jäi sadu aardeid. Kiiruga peideti vaenlase eest maamulda mitte üksnes raha, vaid ka ehteid.
Eesti ajaloolise aja aarete puhul võib esile tuua kolme peamist peitmismotiivi: majanduslik (maasse peidetud vara kui hoiupank), poliititline (sõjahirmus maetud esemed) ja kultuslik (ohverdamine). Olenemata varanduse matmise põhjustest võib eeldada, et nende maapõue jäämine on enamikul puhkudel nii või teisiti seotud omaniku surmaga. Erandi moodustavad üksnes ohverdamiseks kasutatud väärisvarad, mis on teadlikult paigutatud maapõue ilma kavatsuseta neid kunagi üles kaevata.
Seotud lood
Kui muinasajal kaaluti hõbedat, siis keskajal hakati lugema vermitud münte. Üleminek uuele rahasüsteemile toimus alles tükk aega pärast muistse vabadusvõitluse lõppu.
Märjamaa lähistelt Kasti küla kandist tuli päevavalgele peitaare, mis võib pärineda Põhjasõja-eelsest ajast.
Keegi rikas mees jättis Põhjasõja-aegse häda ja viletsuse eest põgenedes Virumaale Palasi küla lähedale soopinnasesse muljet avaldava aarde.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele