Inimene kasutas tuld esmalt liha suitsutamiseks ja kuivatamiseks, et saaki paremini säiitada, leiavad Tel Avivi ülikooli teadlased.
Tule laiem kasutamine algas umbes 400 000 aastat tagasi, mil tulekollet pruugiti liha küpsetamiseks ning arvatavasti ka enese soojendamiseks ja valguse saamiseks. Ent siiani on lahtine küsimus, kuidas ja miks tule „kodustamiseni“ üldse jõuti.
Arheoloogilised tõendid, mis on vanemad kui 400 000 aastat, näitavad, et toonased inimesed – enamasti liigist Homo erectus – kasutasid tuld harva ning vaid kindlates kohtades. Küttepuude kogumine, tule süütamine ja alal hoidmine oli nende jaoks veel suur pingutus, mida ei võetud sugugi iga päev ette.
Iisraeli teadlased uurisid andmeid üheksa säärase väga varajase arheoloogilise leiukoha kohta, mis pärinevad ajast 800 000 kuni 1,8 miljonit aastat tagasi. Nad märkasid, et kõigis neis on lisaks tule kasutamise märkidele ka palju suurulukite – elevantide, jõehobude, ninasarvikute jt suurte loomade - luid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Elevandi küttimine andis hõimule tohutu koguse liha, millest piisas 20 – 30 inimese toitmiseks vähemalt kuu aja vältel. Kuna toores liha nii kaua ei säili, tekkiski teadlastel hüpotees, et tuli süüdati toona selleks, et suurt kogust liha suitsutada ja kuivatada, samuti saagi kaitsmiseks röövloomade eest. Kuumtöödeldud liha oli võimalik säilitada ja seega sai hõim ära kasutada suuruluki kogu potentsiaali.
On tõenäoline, et liha suitsutamise ajal õpiti tuld kasutama ka liha ning kala küpsetamiseks, kuid see oskus muutus tõeliselt oluliseks alles siis, kui suurulukite arvukus kokku kuivas ning inimestel oli tarvis hakata küttima väiksemaid loomi. Küpsetatud toit võimaldas vähesest saagist paremini kaloreid omastada, kirjutasid teadlased ajakirjas Frontiers in Nutrition.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!