Pätsi ajal pandi piir metsade liigsele raiumisele
Kui praegu moodustab mets Eesti pindalast umbes 50%, siis 1930. aastatel oli metsa all kõigest 20% maast ning seegi näitaja vähenes kiiresti. Metsa üleraiet õnnestus pidurdada alles Konstantin Pätsi autoritaarse režiimi ajal, mil võeti vastu esimene metsa arengukava, kirjutab RMK Sagadi metsamuuseumi juht Ain Kütt ajakirjas Metsamees.
„Eestist rohkem metsa oli kõigil lähinaabritel ja see vahe ähvardas aina enam suureneda,“ kirjutab Kütt. Eestis raiuti metsa toona aastas 4 miljonit tihumeetrit, sellest 1,4 erametsades.
Seotud lood
Talurahvas on aastasadu rüganud mõisa põllul, ent igatsenud alati oma maa järele. Kui sünnib Eesti riik, pole seega põletavamat küsimust kui inimeste maanälja kustutamine. 1919. aasta oktoobris jõustuski seadus, mis innustas mehi Vabadussõtta minema ning täitis lõpuks kümnete tuhandete talupoegade unistuse saada endale oma talukoht.
Liivi sõja ajal laastati Eesti ala niivõrd põhjalikult, et maapinda jäi sadu aardeid. Kiiruga peideti vaenlase eest maamulda mitte üksnes raha, vaid ka ehteid.
ENSV territooriumil teguses 1948. aasta 10. juuli seisuga 20 metsavennasalka, kuhu kuulus 103 inimest, kirjutati Eesti NSV riikliku julgeoleku ministeeriumi osakonna 2-N ettekandes. Üksikmetsavendade arvuks hinnati 48.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele