Gudrid Thorbjörnitütar osales Gröönimaa asustamises, sünnitas Ameerikas esimese eurooplase ning käis palverännakul Roomas. Ta oli ajaloo kõige seiklushimulisem viiking, kelle rännukirg ei lubanud leppida talunaise rolliga.
Murtud vanne, keelatud suudlus või hooletult öeldud sõna – viikingi au võis kergelt ohtu sattuda. Ja kui see oli kord kaotatud, oli solvatul vaid üks moodus see tagasi saada: maksta kätte võimalikult veriselt.
10. sajandi lõpuks olid viikingiaja suurimad ja tugevaimad suguvõsad omavahel sõlmitud abieluliitude kaudu üksteisega tihedasti seotud. Vereside oli tugev, ent võimuiha ja reeturlikkus panid pereidülli pragunema. Selle tagajärjel algas Põhjalas verine võitlus võimu pärast.
Saagades võisid viikingiaegsed naised otsustada lahingu tulemuse, kamandada kuningaid ja vallutada uusi kontinente. Tutvustame ajaloo kõige kuulsamaid ja kurikuulsamaid viikinginaisi – neidki, kes tegelikult on välja mõeldud.
Augustis viib Viasat History vaatajad paleede salakäikudest maiade iidsetesse linnadesse ja Teise maailmasõja kõige süngematesse peatükkidesse. Kuninglike dünastiate intriigid, värsked arheoloogilised avastused ning seni nägemata kaadrid Kolmanda riigi argielust avavad ajaloo tuntud sündmused täiesti uuest vaatenurgast. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga: viasathistory.eu/ee