Ümber maailma reisinud viikinginaine
Gudrid Thorbjörnitütar osales Gröönimaa asustamises, sünnitas Ameerikas esimese eurooplase ning käis palverännakul Roomas. Ta oli ajaloo kõige seiklushimulisem viiking, kelle rännukirg ei lubanud leppida talunaise rolliga.
Ühel kargel kevadpäeval veidi pärast aastat 1000 istus 15aastane Gudrid Thorbjarnardóttir ehk Thorbjörnitütar kari otsas keset laineid ja värises näljast ja külmast. Gröönimaast lõunas on meri tujukas ja paar päeva varem oli Gudridi laev tormis kursilt kõrvale kaldunud ning karile jooksnud. Gudrid Thorbjörnitütre suur laev, mille lastiks olid Gröönimaal elavatele viikingitele mõeldud Norra palgid, oli olnud teel üle Põhja-Atlandi.
Seotud lood
Murtud vanne, keelatud suudlus või hooletult öeldud sõna – viikingi au võis kergelt ohtu sattuda. Ja kui see oli kord kaotatud, oli solvatul vaid üks moodus see tagasi saada: maksta kätte võimalikult veriselt.
10. sajandi lõpuks olid viikingiaja suurimad ja tugevaimad suguvõsad omavahel sõlmitud abieluliitude kaudu üksteisega tihedasti seotud. Vereside oli tugev, ent võimuiha ja reeturlikkus panid pereidülli pragunema. Selle tagajärjel algas Põhjalas verine võitlus võimu pärast.
Saagades võisid viikingiaegsed naised otsustada lahingu tulemuse, kamandada kuningaid ja vallutada uusi kontinente. Tutvustame ajaloo kõige kuulsamaid ja kurikuulsamaid viikinginaisi – neidki, kes tegelikult on välja mõeldud.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele