Pringlid on maailma väikseimad delfiinid. Kuigi nad elavad Läänemeres, on nad siiski Eesti vetes enam kui haruldased, praegusel ajal veel eriti. Kui sadakond aastat tagasi ületas pringliga kohtumine igal juhul ajalehtede uudisekünnise, siis sama juhtuks praegugi, sest pringleid pole Eesti vetes nähtud aastakümneid. Olemas nad aga on, seda on tõestanud näiteks veealused salvestused Saaremaa lähedalt, millel on kuulda pringlite tekitatud hääli. Ja Lätis ning eriti Soomes kohatakse neid ikka ja jälle.
Pringlid ehk seakalad on Läänemere ainsad vaalalised ning keskkonnaministeeriumi andmeil on tegu ohustatud liigiga, mida on Läänemeres alles vähem kui 500 isendit. Pringli hüüdnimi tuleneb helist, mille ta pinnale õhku võtma tulles tekitab. See hääl meenutab inimese aevastust või nohisemist.
Tõsise hoobi sai Läänemere pringlipopulatsioon 2019. aasta sügisel, mil mere lääneosas asuval merekaitsealal korraldatud Teise maailmasõja aegsete miinide kahjutuks tegemise operatsiooni tagajärjel sai surma hulk loomi.
Kokku leiti Saksamaad ja Taanit eraldava väina ümbruse randadelt kolme kuu jooksul 41 surnud pringlit. Saksamaa Looduskaitse Föderaalamet teatas, et vähemalt kaheksa pringlit sai surma, kuna Briti päritolu miinide õhkimisel said kahjustusi nende kuulmisorganid, mida ohustatud veeimetajad kasutavad navigeerimiseks.
Pringlid, nagu teisedki vaalalised, kasutavad saakloomade leidmiseks ja püüdmiseks kajalokatsiooni. Helisignaale kasutavad nad ka omavahelises suhtluses. Seetõttu arvatakse, et inimtekkeline allveemüra võib nende elutegevust oluliselt häirida. Üks näide pringlit eriti häirivast inimtegevusest on veetuuleparkide vaivundamentide ehitamine, mille käigus lüüakse merepõhja vaiu. Looduslikke vaenlasi pringlil ei ole, küll hukkub aga Läänemeres igal aastal kümneid pringleid eeskätt Saksamaa vetes kalavõrkudes.
Taanis läbi viidud uuringud on näidanud, et pärast tuulikute püstitamist lahkusid paljud pringlid Põhjamerre, mistõttu vähenes Läänemere niigi väike pringlite populatsioon veelgi.
Pringlid toituvad peamiselt väikestest kaladest - räim, kilu, tursk, heeringas, lest jt. Pringel sööb päevas 4-9 protsenti oma kehamassist. Pringel on pelglik. Ta elab üksi või väikestes rühmades. Suguküpseks saab pringel 3-4 aastaselt, poegib ühe-kahe aasta tagant. Emane kannab poega 10-11 kuud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!