Igasuguseid imeelukaid eksib ikka ja jälle meie vetesse. 2020. aasta juuni alguses ujus Tallinnas Kopli lahes ringi kolm silmikdelfiini, tosin aastat enne seda nähti Tallinna lahes valgekoon-delfiini, 1986. aastal seikles aga Käsmu kandis valgevaal.
Taani vetes võib pringleid ikka aeg-ajalt kohata, ehkki nad on üldiselt arad.
  • Taani vetes võib pringleid ikka aeg-ajalt kohata, ehkki nad on üldiselt arad.
  • Foto: Erik Christensen / Wikipedia
Üheksakümmend viis aastat tagasi, 29. septembril 1930, olid Kundas elanud noored vennad Tiivased merel võrkudega räime püüdmas. Lisaks kopsakale räimesaagile üllatas noormehi nende võrku jäänud delfiin. “Mereelukas oli sabapidi võrgusilmusesse kinni jäänud ja rahulikult ujus ta võrgu järele kalda poole,” kirjutas 1930. aasta 2. oktoobri Virumaa Teataja.
Kui paadiga madalasse vette jõuti, lohistasid mehed vähest vastupanu osutanud looma kaldale, kus see peagi suri. Noormehed olid aga nutikad ja andsid oma leiust teada Tartu ülikooli zooloogiamuuseumile. Muuseum maksis meestele looma eest 50 krooni. Delfiin pakiti enam kui kahe meetri pikkusesse kitsasse kasti ja saadeti pagasina Tartu poole teele. Koos kastiga kaalus loom 110 kilo, looma enda kaal oli umbes kuus puuda ehk alla saja kilo.
See oli Virumaa Teatajas ilmunud loo kokkuvõte, Tallinnas ilmunud ajaleht Kaja aga pakub teistsugust versiooni – nimelt olla mehed püüdnud koguni kaks delfiini, üks neli ja teine kuus jalga pikk. Väiksem olevat juba võrgus surnud olnud, suurem aga surnud kaldal. Kaja versioon võib olla tõepärasem, sest sellisel juhul võiks olla tegemist meie oma Läänemere delfiinide ehk pringlitega, kes võivad pikkuselt olla inimesega võrreldavad, kuid kelle kaal saja kilo lähedale ei küüni. Emased pringlid, kes on isastest suuremad, on keskmiselt 160 sentimeetrit pikad ja kaaluvad 60 kilo, isased on neist mõnevõrra väiksemad.

Kuulsad ehitised

Kuritöö ja karistus

Viikingid

Poliitika

Katastroofid

Arheoloogia

Tagasi Imeline Ajalugu esilehele