Metsavennad korraldavad külarahvale pidusid

Maskuliinse sõna „metsavend“ praegune tähendus pärineb Saksa okupatsiooni ajast, mil 1941. aasta nn suvesõja võitlejaid ei soovitud „psühholoogilistel põhjustel“ kutsuda partisanideks, vaid hakati nimetama metsavendadeks. Teise maailmasõja järel ning eriti pärast 1949. aasta märtsiküüdtamist oli end Nõukogude võimu eest metsades varjamas aga ka silmatorkavalt palju naisi ehk „metsaõdesid“, kirjutab ajaloolane Peeter Kaasik ajakirjas Tuna.

Olukord Eesti külades ja metsades oli endistviisi ärev. Eesti NSV riikliku julgeoleku ministeeriumi teatises loetleti üles 1948. aasta aprillis metsavendade toime pandud või neile omistatud rünnakuid.

Olukord Eesti külades ja metsades oli 1948. aasta mais ikka ärev. Eesti NSV riikliku julgeoleku ministeeriumi teatises loetleti üles maikuus metsavendade toime pandud või neile omistatud rünnakuid, milles hukkus kokku üheksa inimest.