Viikingisaagade kuulsaimad ja kurikuulsaimad supernaised
Saagades võisid viikingiaegsed naised otsustada lahingu tulemuse, kamandada kuningaid ja vallutada uusi kontinente. Tutvustame ajaloo kõige kuulsamaid ja kurikuulsamaid viikinginaisi – neidki, kes tegelikult on välja mõeldud.
Sigrid Storråde süütas oma kosilased, Frejdis Eriksdatter ajas Põhja-Ameerika põliselanikud põgenema ning sõdalasnaine Lagertha moodustas lahingu ajal oma kilpidega naissõdalastest kaitseliini.
Seotud lood
Selline nägi haud välja siis, kui see 1889. aastal avati.
Viikingite maailmas oli ainult kuningal suurem võim kui teadjanaisel. Rändavad ennustajad ehk völvad võisid rääkida tulevikust ja ravida haigusi, ent oskasid ka vaenlasi hulluks ajada. Kriisiaegadel paluti völvadelt, et nad kostaksid inimeste eest jumalate juures. Völvad suhtlesid jumalatega kanepi, koerapöörirohu ja loitsulauludega saavutatud transis olles.
40 aastat arvasid arheoloogid ja ajaloolased, et ühest ühishauast leitud luustikud kuulusid rikkale naisele ja tema träälile (orjuses olevale sõjavangile). Värske DNA-analüüs lükkas selle siiski ümber.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele