Sakslased töötasid Teise maailmasõja alguses välja hävituslennuki, mis suutis arendada kiirust kuni900 km/h. Me 262 oli just see, mida vajas Saksa õhuvägi 1943. aastal, mil sõjaõnn oli liitlasväe kasuks pöördumas.
Saksa inseneride leiutisest vaimustunud Hitler andis kiiresti korralduse seda tootma asuda – pommituslennukina. Konstruktorid küll üritasid protesteerida, et nende imelennukit kavatsetakse kasutada üksnes pommide heitmiseks, kuid Hitler jäi endale kindlaks.
Tagajärjeks oli tõeline katastroof: ka ideaalsetes tingimustes langesid sakslaste pommid sihtmärgist ligi kilomeetri kaugusele. Me 262 oli lihtsalt liiga kiire ning piloodid ei suutnud täpselt välja arvestada, kuhu pomm langeb.
Kui Hitler otsustas 1944. aastal lõpuks Me 262 rakendada sellena, milleks see mõeldud olid – hävituslennukina –, oli sõda juba sisuliselt kaotatud.