Tänavu jaanuaris möödub 500 aastat reformatsiooniaegsest pildirüüstest Tartus. Ehkki pildirüüsteid toimus nüüdse Eesti ja Läti alal mujalgi, oli Tartu ainus koht, kus selle käigus hukkus ka inimesi, kirjutab ajaloolane Madis Maasing Tartu Postimehes.
Pildirüüste all mõistetakse religioosselt üles köetud rahvamassi tungimist kirikutesse, et hävitada seal olevaid pühapilte, pühakujusid ja muud inventari. Seda on ajaloos korduvalt ette tulnud ning ka 16. sajandi reformatsiooni ajal leidsid paljud, et kirikute toretsev sisustus viib inimeste mõtted tõelisest usust eemale.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aastasadu on Eestit valitsetud Toompealt, olenemata sellest, kes parajasti võimul on. Keskajal ehitati Toompea linnusele neli torni, vabariigi päevil sai üks neist erilise tähenduse – Pikk Hermann koos sinimustvalge lipuga muutus vabaduse sümboliks. Okupatsioonide ajal on alati leidunud julgeid patrioote, kes on püüdnud tornis võõrlippu meie trikoloori vastu välja vahetada.
Tartu ülikoolis 2018. aastal kaitstud bakalaureusetööst selgub, et Saksa propagandas loodud kuvand 1944. aasta märtsis toimunud Eesti linnade pommitamisest kui konkreetselt eestlaste vastu suunatud barbaarsest terrorist püsib meedias tänase päevani.