Õlletehases tähistati rahu välkmiitinguga

„Miitingu avas käitiskomitee esimees sm. Rull, rõhutade päeva suurt ajaloolist tähtsust ja Nõukogude suurt võitu. Järgnevalt võttis sõna EK(b)P Tartumaa Komitee esindaja sm. Lõhmus, kes kandis ette Berliinis allakirjutatud sõjategevuse lõpetamise akti teksti,“ kirjutas Postimees.

Stalinistliku perioodi ajakirjandusele kohaselt maalis leht järgnevalt paksudes värvides pildi tööliskonna tulisest toetusest Nõukogude võimule ja isiklikult Stalinile: „Vaevalt lõppeda tahtva aplausi järel tõi Tartu Õlletehase perele hoogsate ja soojade sõnadega Eesti Rahvuskorpuse poolt tervitusi sm Meier, mis kutsus uue vaimustuspuhangu tööliskonnas esile. Veel võttis väliskülalisena sõna EK(b)P Tartumaa Komitee agitatsiooni-propagandaosakonna juhataja sm Mikkelsaar, kelle ettepanekul hüüti sm Stalinile kolmekordne „elagu!“

Samas stiilis kroonulike rõõmuavaldustega oli täidetud kogu 10. mai lehenumber. Näiteks Tartu Ülikool pealkirjastas oma pöördumise Stalini poole: „Kallis seltsimees Stalin!“

„Teie, sm. Stalin, sisendasite ka eesti rahvale veendumust võidusse, Teie õpetasite meid neid paremusi kasutama, mida omab nõukogude kord ja sotsialistlik organisatsioon võidu saavutamiseks vaenlase üle,“ kirjutasid ülikooli esindajad.

Rahust hoolimata ei lakanud veel riikliku sõjalaenu „tellimine“ ehk sisuliselt kohustuslik raha loovutamine armee heaks. 1945. aasta 9. mai seisuga olid Eesti NSV töötajad oma palgast ja säästudest sõjalaenuks loovutanud üle 70 miljoni rubla. Postimees pahandas, et teistest maakondadest jäi sõjalaenu kogumisel märgatavalt maha vaid Võrumaa. Seega oli eestimeelstel võrukestel teistest rohkem julgust laenu andmisest keelduda.