Esimesed inimesed võisid Ameerikasse saabuda meritsi Jaapani kandist
Uus kivitööriistade analüüs pakub tugevat kinnitust teooriale, et Vaikse ookeani Aasia rannikualade elanikud rändasid viimase jääaja vältel mööda rannikut põhja, jõudes lõpuks Ameerikasse ja saades selle esimesteks asukateks. Vastav uuring avaldati teadusajakirjas Science Advances.
Teadlased on aastakümneid vaielnud selle üle, millal ja kuidas esimesed inimesed Põhja-Ameerikasse jõudsid. Kindel on, et nad tulid Aasiast, kuna sealt on Ameerikasse inimajaloo vältel alati olnud lühim tee. On kaks oletust - esiteks, et inimesed rändasid Ameerikasse jalgsi umbes 13 000 aastat tagasi, liikudes üle Siberi ja Alaska vahel tollal asunud maismaasilla, mida tuntakse Beringiana; või siis liikusid nad Põhja-Ameerikasse juba märksa varem, kasutades oma algelisi veesõidukeid, millega liiguti Vaikse ookeani rannavetes. Võimalik, et see juhtus juba umbes 20 000 aastat tagasi.
Uues uuringus esitatud arheoloogilised tõendid toetavad varasemat, mööda rannikut liikumise teooriat. Selle järgi liikusid varased meresõitjad järk-järgult Ameerikasse Vaikse ookeani looderannikult, alustades teekonda viimasel jääajal. Nad tulid piirkonnast, kuhu kuulub näiteks Jaapani põhjapoolseim saar Hokkaido.
Geeniuuringud toetavad arvamust
Ka hiljutised geneetilised uuringud toetavad seda teooriat, näidates, et USA ja Kanada põlisrahvad on seotud Ida-Aasia ja Põhja-Euraasia esivanematega.
„See uuring asetab Ameerika esimesed asukad tagasi globaalsesse paleoliitilisse konteksti – mitte eranditena, vaid osana jagatud tehnoloogilisest pärandist,“ ütles Loren Davis, Oregoni riikliku ülikooli antropoloogiaprofessor ja üks uuringu juhtivautoreid „See on paradigmanihe. Esimest korda saame öelda, et Ameerika esimesed asukad kuulusid laiemasse paleoliitikumi maailma – sellesse, mis ühendas Põhja-Ameerikat ja Kirde-Aasiat,“ lisas ta.
Järeldusele tuldi nii, et Davis ja tema kolleegid analüüsisid Põhja-Ameerika arheoloogilisi leide, mis pärinevad ajavahemikust umbes 20 000 kuni 13 500 aastat tagasi. Nad näitasid, et sellele ajastule iseloomulikud kivist odaotsad ilmuvad esmakordselt umbes 20 000 aastat tagasi hoopis teisel pool ookeani - Hokkaido saarel.
Niisuguseid leide nimetatakse arheoloogias labadeks - need on lamedad õhukesed tulekivist tuumiktööriistad, mida võidi pruukida odaotstena. Neist on kilde või laaste välja löödud, et saada vastupidav ja terav relv, mis tähistas suurt edasiminekut jahitehnoloogias. Uuring näitas, et sarnased labad jõudsid ka Ameerikasse, kust leitud tööriistad näitavad suurt sarnasust nii üksteise kui ka Ida-Aasia hilispaleoliitikumi leiukohtadega.
Alaskalt sarnaseid leide pole
Kõiki neid tõendeid kokku võttes järeldavad teadlased, et esimesed inimesed Ameerikas võisid pärineda Hokkaidolt ja jõuda Ameerikasse umbes 20 000 aastat tagasi. Veel enam – kuna Kanada ja Alaska põhjaaladelt pole leitud ühtegi paleoliitilikumist pärit tööriista, järeldavad autorid, et seegi kinnitab, et iidsed aasialased ei jõudnud Ameerikasse jalgsi üle külmunud Beringi maismaasilla, mis avanes viimase jääaja ajal.
Kuna kõik sarnase tehnoloogiaga leiukohad asuvad sellest jääga kaetud alast lõuna pool, järeldavad teadlased, et inimesed reisisid tõenäoliselt järk-järgult meritsi Hokkaidolt Põhja-Ameerikasse, järgides Beringia lõunarannikut. Kindlasti peatusid nad teel mitmes kohas. „ Meie hinnangul kasutasid varased meresõitjad, kes olid hästi kohanenud avamere paadisõiduga, Vaikse ookeani rannikut Ameerikasse jõudmiseks,” kirjutavad autorid.
Hetkel kuum
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Arvo Pärdile pühendatud Rakvere muusikamaja sünni taust
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele