Mis sai esimesest kosmoses käinud ahvist, miss Bakerist?

Algsetest ähmastest kujutistest hoolimata oli televisioon kohe oma algusaegadest 1920. aastail tohutult edukas. Huvi elavate piltide vastu kasvas plahvatuslikult, kuigi esimestel teleriomanikel oli sealt väga vähe vaadata.

13. aprillil 1970. aastal rebestab plahvatus Apollo 13 ühe külje. Kosmoselaev, mis peaks inimesed kolmandat korda ajaloos Kuule viima, on rohkem kui 300 000 kilomeetri kaugusel Maast. Üks laeva kahest hapnikupaagist plahvatab, teine hakkab lekkima ning elutähtis hapnik voolab maailmaruumi. Kolm astronauti näivad olevat surmale määratud, kuid NASA ei anna alla.

Umbes nelikümmend aastat tagasi võis Tõraveres peaaegu iga päev kosmonaute näha. Siinsed meistrid nimelt ehitasid aparaate, mis lendasid kosmosesse või aitasid testida sinna lendavaid aparaate. Viimati jõudis Eesti kui pisike kosmoseriik orbiidile 2013. aasta kevadel, kui startis tudengisatelliit ESTCube-1.

31. juulil 1971 puudutasid autorattad esimest korda Kuu pinda.

Novembris viib Viasat History vaatajad ajaloo suurte saladuste ja pöördeliste sündmuste juurde. Uurime Stonehenge’i altarikivi päritolu, heidame pilgu kadunud Jaapani lossile, meenutame Nürnbergi kohtuprotsessi ning avastame Dracula nime taga peituva ajaloolise valitseja loo. Viasat History on saadaval kõigi Eesti teleoperaatorite kaudu. Telekavaga saab tutvuda veebilehel viasathistory.eu/ee/.