Üks päev keskaegses linnas

Keskajal jaotati kogu inimkond kolmeks seisuseks: nendeks, kes kõikide eest palvetasid ehk vaimulikeks; nendeks, kes kõikide eest võitlesid ehk rüütliteks, ja nendeks, kes kogu töö ära tegema pidid ehk talupoegadeks, teenijaskonnaks, käsitöölisteks. Kuigi igal seisusel olid oma rõõmud ja eelisedki, veetsid just mungad oma ajalikke päevi kõige mõnusamalt.

Euroopa keskaega piiritletakse enamasti ajavahemikuna Rooma riigi langusest 476. aastal kuni Ameerika avastamiseni 1492. aastal. Sageli käib selle juurde epiteet „pime“. Pimedal keskajal olevat peatunud igasugune areng ning kogu elu olevat veerenud allamäge. Tegelikult oli keskaeg siiski päris helge. Just sellel ajal tehti nii mõnigi oluline leiutis ning rajati näiteks maailma esimene ülikool.

Pikki sajandeid peeti ööd kurjuse ajaks. Inimesed tõusid üles, et olla ööpäeva ohtlikematel tundidel valvel. Seda aega võis kasutada ka töötegemiseks või armatsemiseks.

Kui sa arvad, et viikingid olid isikliku hügieeni suhtes hoolimatud vägivaldsed jõhkardid, siis arva uuesti. Nad olid edevad, kenade soengutega ja kümblesid pikalt. Viikingid olid nii ilusad, et anglosaksi naised unustasid neid nähes oma abikaasad ja lapsed.

Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.