Võsu uues restoranis läks löömaks
Juuni keskpaik on juba möödas ning paljudel käes puhkuste aeg. Rakvere rahva jaoks on üheks populaarsemaks suvituskohaks olnud Võsu, kuid mitte alati.
95 aastat tagasi olid peamised suvitajad selles mereäärses paradiisis hoopis pealinna saksad. Siitkandi rahval polnud lihtsalt nii palju raha, et rannakülas endale suveks majutust üürida. Mõned muidugi käisid, aga lihtsam rahvas külastas Võsut pühapäeviti.
Ajalehes Virulane ilmus 17. juunil 1930 ülevaade suvitushooaja algusest Võsul.
„Võsul ei saa arugi, et elame majanduslise depressiooni ajajärgul. Kõik suvilad on juba välja üüritud. Saada vaid üksikuid tube veel. Suvilate üürid tõusnud ka ei ole. Saab pisikese puhta toa juba 50 kroonigi eest suveks. Suuremad korterid ja majad lähemad muidugi kroonisid mööda ülespoole — 70 — 100 — 150 — 250 hooaja eest.
Ikka odavam kui näiteks Tallinnas elada. Toiduained ka ei ole kallid. Umbes nagu Rakvere turulgi. Saab kõike, mis vaja on. Erilist hiilgust nõudvat publikut siin ju ei ole. Peamiselt riigiametnikud, kes oma palga järele kuu väljaminekud penni pealt välja arvestavad ja üle selle naljalt raha välja ei anna. Ega meil ka teisi suvitajaid palju pole, kui riigiteenijad. Ajad kitsad ja raha vähe lihtsurelikul.
Suuremad ninad lähevad muidugi Narva-Jõesuhu, kus saab suvel kalli raha eest linnaelu ja pummelunge. Nii et ikka öösi enne kella 3—4 voodisse ei minda ja päeval umbes samal kellaajal välja ronitakse. Muidugi võivad niisugust luksust enesele lubada ainult need, kes suvitamast tagasi tulles oma ametiasutuses nahktoolis puhata võivad.
Võsul niimoodi ei olda. Siin ikka suvitakse nii, et kont ka lõbu tunneb. Puhatakse. Ja kohal on sellepärast juba terve rida mehi-naisi, kes ametiasutustes puhata ei saa.
Professorid Põld ja Rammul esitavad akadeemilise pere kehavormide arenemise suuna. „Estonia“ direktor Kasemets, Hanno Kompus, Paul Olak, Gerd Neggo ja Rahel Olbrei lavainimestest. Piirivalve ülem kol. Kurvits on ka kohal. Ega tänavu Viinistu meeste naised vist enam supeltrikoode all Saksa kibedat merest maale kandma ei tule. Ei julge.
Alaline Võsu külaline Anderkopp tänavu vist ei tule. Suvitajate eliidi daamidele see just ei meeldi, aga — Võsu ongi tänavu külaliste vastuvõtuks hästi nägusaks tehtud. Rand puhas, mets puhas, volley ja tennisplatsid korras. Ranna ääres võimlemisriistadel näha vahel mõndagi tüsedat isandat hea söögiisu tagajärgi maha võtmas. Lapsed kilkavad pöörkiigel.
Keda veel Võsul näha ei ole, need on mõned kooliõpetajad — õngemeistrid, kes tavaliselt turskadele, angerjatele ja isegi lõhedele püüniseid merepõhja lasksid. Kuuldavasti tulevad nad varsti. Üldse näib Võsul kalurite sugu välja surevat, ainult vana randlane Leemets toimetab veel püünistega merel. Kalakaup importeerikakse siia Lahelt ja Käsmust — on sama värske kui oleks Võsultki püütud. Ja Võsu lehmade piim on suurepärane.
Läbisaamine suvitajate ja võsulaste vahel on kõigeparem. Ollakse nagu üks pere ja omad inimesed. Supeltrikoodes rannaliival kaovad klassivahedki.
Vesi on juba oma 15° soe ja rand aina kihab ja suliseb suplejatest.
Hetkel kuum
Esimene hooaja skandaalgi on juba läbi. Asjaosalised olid küll Käsmust siia „Upsalasse“ sõitnud. Tallinna advokaat L. ja dr. R. See oli kolmandal suvistepühal. Põhjuseks vist ühe mehe abikaasa meeldimine teisele mehele ja selle fakti mittemeeldimine teise abikaasale. Oli üks suurem tiigrijaht mööda ranna leetseljakuid, mille lõpul advokaat oma naise ühe lopsuga merde pikali lõi. Seda etendust vaatas suvitajatepere rannas suurima lõbuga pealt ja veel kõrgemale tõusis tuju, kui arstiteadus ja õigusteadus karvupidi kokku läksid, nii et liiv tuis kas. Peale korralikumat kloppimist raputati liiv riietelt maha ja mindi „Upsalasse“ rahulepingut sõlmima.
Võsu suvitajasperel on aga lõbusat kõneainet laialt ja jutustajate suus muutub lahing liivaluitel järjest verisemaks. Suuri asju ei sünni siin igapäev. Päris võsulastele teeb veelgi muret poolik sadamasild. Kuigi riigivanem külaskäigul ütles pisikese poisule, et raha puudusel silda ehitada ei saa, liiguvad nüüd kohapeal kuuldused, et silla ehitamata jätmine nõudvat veel suuremat kulu — nimelt tahtvat ettevõtja töö poolelijätmise puhul lepingu lõpetamise eest 4 1/2 miljonit senti. Sild aga pidi eelarve järgi maksma 6 miljonit. Ega siis muidu vist ei saa, kui peab ehitama.“
Upsala oli Võsu uus restoran, mille oli 1929. aasta mais avanud Rakvere restoranipidaja Albert Ups. Restoran asus Mere ja Kungla tänava nurgal endises Kavastu mõisniku Andreas Christian Kochi suvemajas, mis oli ehitatud 20. sajandi esimestel aastatel.
Lääne-Virumaa Uudised lõpetab 30. juunil tegevuse eraldi uudisveebina. Meie ajakirjanik Andres Pulver jätkab Äripäeva Lääne-Virumaa korrespondendina. Äripäevas ilmuvaid Lääne-Virumaad puudutavaid artikleid saad mugavalt lasta saata enda postkasti funktsiooni “Minu Äripäev” abil, kui valid seal märksõnaks “Lääne-Virumaa”. Selle võimaluse kasutamiseks ei pea olema Äripäeva tellija
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele