Arheoloogilised kaevamised võivad kesta kuid või aastaid. Kui kaevamine lõpeb, algab arheoloogide töö raskeim osa: leidude vanuse määramine.
Arheoloogiliste leidude vanuse määramiseks on teadlastel mitu meetodit. Vanim nendest on ligikaudne dateering. Sel puhul püüavad arheoloogid eseme vanust määrata leiukoha üldise konteksti põhjal, sobitades seda teadaolevate ajalooliste sündmustega ning varem leitud samalaadsete esemete dateeringutega. Teine klassikaline meetod on geokronoloogiline, mille puhul uuritakse pinnasekihte, millest ese leiti. Vanimad muistised asuvad harilikult sügavamal. Varasemad leiud võimaldavad dateerida ka pinnasekihte, millest uued leiud pärinevad. Seda meetodit kasutati näiteks Trooja linna jäänuste dateerimisel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Radiosüsinikumeetodil dateerimisel on arheoloogide viimase 50 aasta tööle olnud tohutu mõju.
Arheoloog Runar Hole leidis 2014. aastal 1300 aasta vanuse puidust suusa. Aeg näitab, kas ka teine suusk tuleb jää seest välja.
Millal täpselt said skandinaavlastest viikingid? Arheoloogid on sellele küsimusele vastamiseks saanud abi otse taevast: iidsete päikesetormide jäljed võimaldavad senisest paremat dateerimist.