Mandri-Eesti rannajoon on 1242 kilomeetrit pikk ning rannikul elavad eestlased on aasta-sadu tegelenud meresõidu ja kalastamisega. Esimesed ametlikud merepäästejaamad ilmusid Eesti aladele aga alles 19. sajandi keskel ning päästeoperatsioonid olid pikka aega vabatahtlike pärusmaa.
© Eesti Meremuuseum

Seotud lood

Lood
  • 01.01.20, 16:14
Mõisnikud lõikasid mereõnnetustelt kasu
Keisrinna Katariina II kehtestatud mereseadus määras hätta sattunud laevade lasti päästmise eest korraliku tasu. Seda kasutasid ära Eesti rannaäärsed mõisnikud, kes tegid laevade päästmisest tulutoova äri.
Lood
  • 22.01.22, 12:53
Tapatalgud Soome lahel - Eesti ranniku lähedal aset leidnud Juminda merelahing oli ajaloo üks ohvrirohkeim
Meeleheitliku põgenemise käigus sissepiiratud Tallinnast hukkub Eesti ranniku lähedal Juminda kandis kümneid Punalaevastiku aluseid. Algab ajaloo üks ohvrirohkemaid merelahinguid.
Lood
  • 01.04.20, 11:07
Võimas Patarei merekindlus muutus süngeks vanglaks
  • ST
Sisuturundus
  • 05.09.26, 06:00
Viasat History septembrikuu vaatamissoovitused
Septembris avab Viasat History ukse ajaloo kulisside taha. Kuidas kerkisid maailma kuulsaimad ehitised, milline oli Georgia ajastu varjatud armuelu ning kuidas sündis üks maailma tuntumaid vabaduse sümboleid? Uued dokumentaalid toovad päevavalgele ajaloo üllatavad lood ja saladused. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga: viasathistory.eu/ee

Kuulsad ehitised

Kuritöö ja karistus

Viikingid

Poliitika

Katastroofid

Arheoloogia

Tagasi Imeline Ajalugu esilehele