Inglismaal kaevati välja 300 000 aasta vanused hiigelkirved
Arheoloogidel pole aimugi, milleks neid kirveid kasutati või kes varastest inimliikidest need valmistas. Praktiliseks kasutamiseks on need ilmselgelt liiga suured.
Kiviaegsed kivikirved pole Inglismaal just haruldased. Ometi üllatas arheolooge leid, millele satuti arheoloogilistel kaevamistel Frindsburys, kuhu hakatakse rajama merekooli.
Ükskõik, kas kiviaja inimene tahtis kalapüünist valmistada, alet teha või paati ehitada, haaras ta truu abilise kivikirve. Tuhandeid aastaid oli see inimese parim tööriist.
Ling ja sellest lendu lastud heitekeha oli iidsetel aegadel kardetud relv. Oskusliku sõdalase käest lendu lastuna võis lingukivi tabada õudustäratava täpsuse ja jõuga. Nüüd on Iisraeli arheoloogid leidnud tõendeid, et lingukivide masstootmine käis piirkonnas juba 7200 aastat tagasi.
Üle kogu Euroopa leiab tuhandeid megaliitehitisi, mis on rajatud tonnideraskustest kivirahnudest. Siiani teadsid teadlased mõistatuslike monumentide kohta väga vähe. Üks Göteborgis töötav arheoloog pakkus nüüd vastuse küsimusele, miks muistsed inimesed need üldse ehitasid.