Mõrvalugu vanalt Inglismaalt: Mr Bravo saladuslik surm
Charles Bravo karjus: „Florence, Florence, too kuuma vett!“ Valukrambid raputasid 30aastase juristi keha, kui ta oma naise magamistoa ukse ees koridoris edasi-tagasi taarus. Seejärel komberdas mees tagasi külalistuppa. Charles oli seal juba kümme päeva maganud, et anda oma naisele Florence’ile aega toibuda järjekordsest nurisünnitusest.
Kell oli kümme, kätte oli jõudnud 1876. aasta 18. aprilli õhtu ning mürk oli Charlesi magu läbi söövitamas. Victoria ajastu Inglismaal teati, et kuumale veele lisatud sinepipulber tekitab oksendamise, mida mees arvaski enda ravimiseks vajavat. Seetõttu hüüdis majaperemees oma naist, et too laseks toatüdrukul veekatla tulele panna.
Seotud lood
Elizabeth Packard ei kõhelnud kunagi oma abikaasaga vastuollu minemast. See oli 1860. aastate USAs ohtlik komme, sest abikaasa võis oma naise vaimuhaiglasse saata ilma mingisuguse tõendita, et too on nõdrameelne.
Arseenik sobib igavaks muutunud abikaasa või soovimatute pärijate kõrvaldamiseks täiuslikult, sest see mürk ei jäta jälgi. Selle avastasid 19. sajandil ka Briti ontlikud koduperenaised – ja nii mõnestki neist sai sarimõrvar.
Kas kirjandus võib ajendada tavalist inimest mõrvama? Selle küsimuse esitasid endale Victoria ajastu inglased, kui aristokraat lord William Russell leiti surnuna, kõri läbi lõigatud.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele