Sküüdid kasutasid nooletuppede valmistamisel vaenlaste nahka
Sküüdid olid karjakasvatajatest rändrahvas, kes elas praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk-Aasia territooriumil. Nad olid kardetud sõdalased, osavad ratsanikud ja vibukütid. Uus avastus kinnitab, et nende omaaegne kurikuulsus oli põhjendatud - kahe sküüdi nooletupe valmistamisel olid iidsed meistrid kasutanud inimnahka.
Uus uuringutulemus sobib kokku Vana-Kreeka ajaloolase Herodotose verd tarretavate kirjeldustega sküütidest, kelle kultuuri kõrgaeg oli 5.-3. sajandil eKr. Viiendal sajandil eKr elanud Herodotos, kes on sküütide kirjeldamisel olnud üks olulisemaid allikaid, kirjutas, et stepirahval oli kombeks oma vaenlaste verd juua, neid skalpeerida ja skalpe hiljem käte puhastamiseks kasutada. „Paljud nülivad ka oma surnud vaenlase parema käe naha koos küünte ja kõige muuga, ja kasutavad seda nooletuppede kattematerjalina,“ jutustas ta lisaks.
Seotud lood
Hauast leidsid arheoloogid muude esemete seas ka selle sküüdi pistoda, mis asetses kullaga kaunistatud tupes.
Needuse tekstiga kivianum leiti kohast, mis võis olla muistne tempel.
Peaaegu 100 aastat tagasi leidsid teadlased ühest Iisraeli koopast inimluustikke, mida oli raske liigiliselt määratleda. Nüüd on 3D-kunstnik taastanud meie liigi 120 000 aasta vanuse esivanema palgejooned.
Viimased lood
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele