Küllap on kõik kuulnud lugusid Rooma keisritest, kes kristlasi taga kiusasid. Verevalamised ei lõppenud ka siis, kui kogu Rooma impeerium oli ristiusku pöördunud. Siis hakkasid kristlased üksteist tapma.
Rühm kristlasi klammerdus suures hirmus üksteise külge. Kuigi kristlus oli alates 366. aastast pKr Rooma impeeriumis täiesti lubatud religioon, seisis see keset Rooma kesklinna asuv väike kirik nüüd ikkagi piiramisrõngas.
Esimese kolmesaja aasta jooksul pärast Jeesuse ristilöömist veeretati süü kõiges, mis oli Rooma riigis halvasti, kristlaste kaela. Ristiusu jüngreid kiusati taga, piinati ja tapeti. See kõik lõppes kui noaga lõigatult siis, kui keiser Constantinus I nägi taevas ilmutust.
Bütsantsi keiser vallutas 541. aastaks suurema osa kunagise Lääne-Rooma riigi valdustest. Väljastpoolt tundus riik tugevamana kui kunagi varem, aga Egiptusest saabunud laevad kandsid lastiruumis impeeriumi languse seemet: katku. Ajaloo esimeses pandeemias suri kõigest aastaga miljon inimest.
Ida-Rooma impeeriumi vaevasid algusest peale võimuvõitlused ja kurnavad kodusõjad. Raskustest hoolimata püsis Bütsants tänu tõhusale diplomaatiale ning riigi ja kiriku selgele vahekorrale üle tuhande aasta.