Pärast sõda elas Nõukogude Liidus naisi 22 miljoni võrra rohkem kui mehi. Just nemad pidid riigi üles ehitama ning sünnitama ka uued riigikodanikud, trotsides kehva palka ja nigelat olmet.
Üle kogu Nõukogude Liidu ragisevad 9. mail 1945 raadiod. Elanikkond on sättinud end kuulama riigijuht Jossif Stalini kõnet Natsi-Saksamaa kapituleerumise puhul.
Ühtegi riiki ei räsinud Teine maailmasõda rohkem kui Nõukogude Liitu. Selle linnad olid varemeis ja elu kaotas umbes 27 miljonit inimest. Stalin keelas rahvaloendused, et varjata suuri inimkaotusi, mille käes vaevleb Venemaa praegugi.
Hilisstalinistlik Nõukogude Liit röövis inimsööjalikke võtteid kasutades oma elanikelt vara, et valmistuda peagi puhkevaks kolmandaks maailmasõjaks. Kunstlikult tekitatud nälja abil sunniti inimesi loovutama oma sääste ja odavalt müüma väärisesemeid, sh sõja ajal välismaalt röövitud vara. Üksnes suure juhi surm segas sel riikliku väljapressimise süsteemil laienemist üle kogu planeedi.
1942. aastal on sakslased rajanud kaitseliinid Moskvast vaid 200 kilomeetri kaugusel asuva Rževi linna juurde. Nõukogude diktaator Jossif Stalin kardab uut pealetungi Moskvale ning sunnib oma kurnatud armee enesetapurünnakule. Sakslased kaitsevad ägedalt igat meetrit ning peagi hakkavad punaarmeelased Rževi kutsuma hakklihamasinaks.