Sõjaeelses Eesti Vabariigis arenesid nii autostumine kui ka bussiliiklus, kuid lumerohked talved jätsid moodsad sõiduki hange kinni. Sestap tuli meistrimeestel asuda konstrueerima sahku ning muid seadmeid, millega teedelt jääd ja lund tõrjuda.

- Teehoolduse koidikul oli nagu tänapäevalgi kõige käepärasem lumetõrjevahend sahaga veoauto (üleval). 1930. aastail prooviti lund lükata ka Caterpillari teehöövli ette kinnitatud sahaga (all), kuid neid katseid ei saatnud edu.
- Foto: Eesti Maanteemuuseum
Enne omnibussi väljumist Tõrvast tuleb üks maamees kuskilt Mulgimaalt bussijuhi juurde ja küsib: „Pallu sul lapjusid om üten?“ Saanud vastuseks, et bussis on neli labidat, vangutab külamees laitvalt pead ja märgib, et labidaid peaks olema vähemalt kümme. „Ma oleks võinud üten võtta, aga es tiia,“ seletab ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
1932. aasta 17. juuli oli kena suvine pühapäev. Tapal peeti Põhja-Eesti esimest vabadussõjalaste kokkutulekut, kus aga ootamatult vapside ja sotsialistide vahel lööminguks läks.
Pikkade aastate vältel kandis Artur Luha oma õlul Eestis tehtud geoloogilise uurimistöö suunaja ning organiseerija rasket koormat.
Kuigi lõviosa maanteede ääres olnud mälestuskivisid on liiklusohutuse parendamiseks eemaldatud, seisab Sämi ja Padaoru vahel obelisk, mis püstitatud seal hukkunud kunagise Eesti autokuninga Hans Vinnali mälestuseks.
Kas oled valmis rännakuks läbi aja? Viasat History viib sind ajaloo suurimate mõistatuste, võimu ja kurjuse telgitaguste ning lahendamata surmalugude keskmesse. See on kanal, kus minevik ärkab ellu läbi ekspertide, teadusuuringute ja haarava jutustuse – alates antiikvalitsejate saladustest kuni 20. sajandi süngeimate peatükkideni. Viasat History on saadaval kõikides Eesti teleoperaatorite pakettides.