Reformatsioon Eestis ja Euroopas: Luther sulges patuste otsetee taevasse
Indulgentsimüüjatel olid 16. sajandi algul käed tööd täis, kuna Saksamaal tuli meelitada kristlasi uue Peetri kiriku ehitamiseks raha välja käima. 1517. aastal läks jumala andestusega kauplemine ühe mehe arvates üle piiri.
Läbi Saksamaa veeres sel 1517. aasta suvel vankrite rodu. Need peatusid igas külakeses ja suur trumm kutsus pealetükkivalt elanikke kokku. Reisiv indulgentside ehk patukustutuskirjade müüja Johann (Johannes) Tetzel oli tulnud linna, et müüa paavsti andeksandi pattude eest. Patud oleksid pärast surma kristlased puhastustulle saatnud, ent indulgentsid väidetavalt vähendasid seal viibimise aega.
Indulgentsimüüjatel olid 16. sajandi alguses käed tööd täis, kuna Saksamaal tuli kristlasi meelitada uue Peetri kiriku ehitamiseks raha välja käima. 1517. aastal läks jumala andestusega kauplemine aga ühe mehe arvates üle piiri.
End anabaptistideks ehk taasristijateks nimetanud sektandid uskusid, et kohtupäev saabub 1534. aasta ülestõusmispühade ajal. Nad valmistusid Jeesuse teiseks tulekuks, tehes Saksamaa linnast Münsterist uue Jeruusalemma. Lahkusuliste valitsemine tõi peagi türannia ja näljahäda.
Lutheri mäss paavsti vastu haaras ka saksa talupoegi. Ent nemad ei rahuldunud ainult kirikureformiga. Muutuma pidi kogu ühiskond! Nii läksid nad aadlike hästi relvastatud väe vastu oma kirveste ja hangudega.