Keskaegse Londoni kaupmehed panid ka kuninga enda ees kummardama
Rikkad kaupmehed ja käsitöölised sundisid kuninga 1215. aastal oma pealinnast loobuma. Edaspidi tegid linnamüüride vahel otsuseid tähtsamad kodanikud. Vabadus muutis Londoni gildide ja tsunftide juhitud riigiks, mis oli nii võimas, et kuningal tasus gildide-tsunftidega heades suhetes olla.
Aasta oli 1363 ja veinikaupmeeste gildisaal Thamesi lähedal kihas teenijarahvast. Nad tõid kann kannu järel keldrist peent Prantsuse veini ja hinnalist Küprose brändit ning asetasid need pikkadele laudadele võimsas saalis, kus oli täies hoos suurejooneline bankett.
Seotud lood
1381. aasta suvel sai Inglismaa maaharijatel mõõt täis. Nad olid väsinud isandatest, kes omasid kogu maad ja kohtlesid neid nagu orje. Vikatite ja vibudega relvastatud 100 000 mässulist liikusid Londoni poole, kuid Inglismaa esimene suurem ülestõus ei läinud sugugi nii, nagu talupojad lootsid.
Kiri, mille William Vallutaja saatis varsti pärast Inglismaa vallutamist oma uutele alamatele Londonis, sisaldab sõna, mille tähendusest saadi aru alles nüüd.
1840. aastail kehtestas Suurbritannia kogu impeeriumis vabakaubanduse, kuid sellest brittidele ei piisanud. Sama pidi tegema ka ülejäänud maailm. Britid teadsid, et nende odavad tööstuskaubad on konkurentsivõimelised ja tõrjuvad kohalikud kaubad turult välja.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele