Merelahingu ABC algajale
Purjelaevade kuldajal võitlesid Euroopa armaadad ülevõimu eest maailmamerel. Lahingust väljus võitjana kapten, kes kasutas tuult kõige oskuslikumalt ning oskas oodata õiget hetke, mil purustada vastase alus pardakahurite kogupaukudega.
Loe AI kokkuvõtet
Purjelaevade kuldajal, mis kestis 1750. aastast kuni 1850. aastani, oli kõige suurem probleem vaenlase ülesleidmine. Briti admiral lord Horatio Nelson purjetas näiteks kuus kuud Kariibi merel edutult Prantsuse laevastikku otsides. Seejärel oli ta sunnitud seilama üle Atlandi ookeani ning otsustav lahing peeti alles 1805. aastal Hispaanias Trafalgari juures.
Seotud lood
Ajaloo suurim merekangelane admiral Nelson seisis mitu korda surmaga silmitsi.
Lahingus osalenud laevade põhjal oli ajaloo suurim merelahing Leyte lahe lahing, mis toimus 23.–26. oktoobril 1944 Filipiinidel Leyte, Samari ja Luzoni saare juures.
Arheoloogid on saladuskatte all merepõhjast osade kaupa üles toonud kuningliku laeva, mis on brittidele sama oluline kui Titanic. Laevalt pääses eluga ka Winston Churchilli esiisa.
150 aastat tagasi, 1872. aasta detsembris, avastati Atlandi ookeanilt purjekas Mary Celeste. Laeval leidus külluses toitu ja õnnetusest ei avastatud mingeid märke. Kogu meeskond oli aga kadunud.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Viimased lood
Arvo Pärdile pühendatud Rakvere muusikamaja sünni taust
Sõda
2
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele