Preeriaindiaanlaste laagris: vereraha ja piisonisõnnik tagasid korra ja rahu
Preeriaindiaanlased teadsid sajanditepikkuse kogemuse põhjal, et pinged laagris võisid hukka saata kogu hõimu. Seetõttu rakendati varguste, mõrvade ja truudusetuse korral mõjuvaid karistusi. Vahel kustutati vaen halastusega.
Siuuindiaanlastele tähendas piisonijaht kõike. Jaht tagas hõimuliikmeile talvise toidu ning selle õnnestumine eeldas väga ranget distsipliini. Häda sellele, kes julges oma vajadused seada kogukonna omadest kõrgemale.
Siuu hõimu noored pidid koosviibimistel vait olema ning kuulama lugupidavalt vanemate inimeste tarkusi. Kõik olulised otsused langetasid elukogenud mehed.
19. sajandi lõpus harrastasid siuud vaimutantsu, mille abil nad lootsid preeria valgetelt tagasi võita. Ameeriklased tõlgendasid seda indiaanlaste sõjakuulutusena ja vastasid Wounded Knees relvadega.
Kui siuu naistel algas menstruatsioon, isoleeriti nad meeste pilgu eest. Abielueelse seksi hirmus sidus mõni isa oma tütre jalad ööseks kokku. Naiste elu indiaanilaagris polnud just meelakkumine.