
- © Rahvusarhiiv / Wikimedia Commons
Kas Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee sõjaaegne sekretär Nikolai Karotamm päästis Punaarmee Eesti Laskurkorpuse Stalingradi saatmisest? Seda sõjajärgses Nõukogude ajalookirjanduses esitatud väidet analüüsib sügiseses Horisondis ajaloolane Peeter Kaasik.
Kaasik kirjeldab Karotamme ja Nõukogude diktaatori Jossif Stalini 1942. aasta telefonivestlusi, millest on säilinud stenogrammid. Neist selgub näiteks, et Stalin pööras Punaarmee eesti rahvusväeosade moodustamisele ja varustamisele arvatavasti poliitilistel põhjustel palju suuremat tähelepanu, kui nende sõjaline potentsiaal ja tähtsus eeldanuks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti NSV kohalik juht ehk EK(b)P Keskkomitee sekretär Nikolai Karotamm pidas 1948. aasta 19. aprillil peetud Eesti töötava talurahva III kongressil pika kõne, milles puudutas ka kolhooside asutamist. Karotamm kinnitas selles silmakirjalikult, et mingit sundkolhoseerimist ei ole vaja karta.
1942. aastal on sakslased rajanud kaitseliinid Moskvast vaid 200 kilomeetri kaugusel asuva Rževi linna juurde. Nõukogude diktaator Jossif Stalin kardab uut pealetungi Moskvale ning sunnib oma kurnatud armee enesetapurünnakule. Sakslased kaitsevad ägedalt igat meetrit ning peagi hakkavad punaarmeelased Rževi kutsuma hakklihamasinaks.
Punaarmee kiire edasiliikumine võimaldas neil ümber piirata ja hävitada suure osa Saksa armeest.