Nendes Rooma müntides, mis muinasajal Eestisse jõudsid, nähti siinmail mitte raha, vaid väärismetalli varu.

- Lääne-Virumaalt Kunda jõe äärest leitud Varudi-Vanaküla aare.
- Foto: Mauri kiudsoo / AI 7484
Majandusajaloolased seletavad müntide teket vajadusega varustada kaubandust üldkehtiva vahetusväärtusega. Aja jooksul kujunes niisuguseks kõigi poolt heaks kiidetud kaupade kaubaks väärismetall. Et hõlbustada selle kasutamist tehinguis, hakati ette valmis tegema parajaid, kindlaksmääratud kaaluga metallitükke ja varustama neid n-ö garantiitempliga. Kuigi esimesed mündid löödi tänapäeva Türgi lääneosas asunud Lüüdia riigis juba 7. sajandil eKr, kuuluvad varaseimad Eestist leitud mündid alles Rooma keisririigi ajajärku.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kaks turisti, kes jalutasid Tšehhi linnakese Dvůr Králové nad Labem lähedal oleval Zvičina mäel, avastasid kuldaarde, mis koosneb sadadest müntidest, ehetest ja muudest kuldesemetest. Aare on arvatavasti peidetud 20. sajandil.
Maja remontides sattus üks perekond üllatavale leiule, mis on väärt sadu tuhandeid eurosid.
Liivimaa ja Pihkva vahel 14. sajandil puhkenud viieaastane konflikt ehk Kalasõda on maapinda jätnud rikkalikke aardeid.
Viasat History on nagu pilet ajarännule, kus kohtad põnevaid ajaloolisi lugusid ja ekspertide arvamusi. Sul on parim istekoht nägemaks pöördelisi hetki ajaloos ja inimesi, kes on mineviku kujundanud. Viasat History telekanal on saadaval enamikes Eesti teleoperaatorite pakettides.