Tagakiusatud saamid alustasid norrakatest rõhujate vastu verist mässu
Saamid elasid 19. sajandi Põhja-Norras rasket elu teise sordi kodanikena ja paljud klammerdusid pudeli külge, et argipäeva tõrjuda. 1852. aastal sai rühmal saamidel küllalt. Ühe usuäratajast preestri mõjul astusid nad norrakatest piinajate vastu.
Oma kelgult jälgis saam Aslak Hætta väikesi täppe horisondil, mis aeglaselt üha suuremaks muutusid. Tasapisi võtsid täpid Põhja-Norra Kautokeino küla majade kuju. Aslak oli koos suurema saamide rühmaga 8. novembril 1852 teel asulasse, milles elav norra ülemklass oli aastaid kohaliku piirkonna saame rõhunud ja ära kasutanud. Nüüd oli aga Aslakil ja tema sõpradel mõõt täis saanud.
Seotud lood
Saami koolilapsed koos õpetajate ja pastoriga 19. sajandi lõpus. Mässajate mälestuse kohaselt kogesid saami lapsed koolis tihti peksu, kui ei osanud õigesti lugeda.
10. sajandi lõpuks olid viikingiaja suurimad ja tugevaimad suguvõsad omavahel sõlmitud abieluliitude kaudu üksteisega tihedasti seotud. Vereside oli tugev, ent võimuiha ja reeturlikkus panid pereidülli pragunema. Selle tagajärjel algas Põhjalas verine võitlus võimu pärast.
Islandlased armastasid lugusid verejanulistest viikingitest ja jõhkratest kättemaksudest. 13. sajandil haaras väikest saareriiki kirjutamispalavik ja õpetatud mehed panid paberile surematud saagad. Tänu sellele saame neid iidseid lugusid tänapäevalgi lugeda.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele