Millist tööd tegi raamatuköitja?
Uus käsitööliste amet, raamatuköitja, tekkis 15. sajandil trükipressi leiutamise järel.
Trükipressid võimaldasid massiliselt trükitud lehti toota ja need lahtised lehed tuli raamatuks kokku panna. Köitjate järele oli suur nõudlus. Näiteks 1789. aastal oli Saksa linnas Leipzigis 28 000 elanikku ja neist 22 olid raamatuköitjad. Amet nõudis head füüsilist vormi, sest köitja pidi suutma rasket haamrit viibutada ja pressi suurt kangi pöörata.
Seotud lood
Keskajal jaotati kogu inimkond kolmeks seisuseks: nendeks, kes kõikide eest palvetasid ehk vaimulikeks; nendeks, kes kõikide eest võitlesid ehk rüütliteks, ja nendeks, kes kogu töö ära tegema pidid ehk talupoegadeks, teenijaskonnaks, käsitöölisteks. Kuigi igal seisusel olid oma rõõmud ja eelisedki, veetsid just mungad oma ajalikke päevi kõige mõnusamalt.
Aleksandria Heron leiutas aurumasina ja müügiautomaadi palju sajandeid enne nende tegelikku ajastut. Hoolimata geniaalsetest leiutistest jääb Heroni isik suureks mõistatuseks.
Aastakümneid Virumaa koolides töötanud teenekas pedagoog Jaan Kurn oli samal ajal ka skandaalne luuletaja Ralf Rond, kelle esikkogu peeti nii siivutuks, et see põletati.
Viasat History on nagu pilet ajarännule, kus kohtad põnevaid ajaloolisi lugusid ja ekspertide arvamusi. Sul on parim istekoht nägemaks pöördelisi hetki ajaloos ja inimesi, kes on mineviku kujundanud. Viasat History telekanal on saadaval enamikes Eesti teleoperaatorite pakettides.
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele