
- Vastleitud hammas võib anda meile teavet selle kohta, mida eurooplased 560 000 aastat tagasi sõid.
- Foto: Dainat Denis / EPCC-CERP Tautavel
Lõuna-Prantsusmaa koopast leidis üks üliõpilane 560 000 aasta vanuse hamba, mis kuulus inimese eellasele Homo erectus’ele. Hammas on Euroopast leitud inimese jälgedest üks vanemaid. „Üks hammas annab väga palju teavet. Selle kuju ja kulumisaste pajatab inimese söömisharjumustest ja DNA võib isegi selle omaniku isiku paljastada,“ ütles Pariisi Collège de France’i paleoantropoloogia professor Yves Coppens. Coppens loodab, et eesseisev isotoopanalüüs annab teavet selle kohta, mida eelajaloolised inimesed sõid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
1780. aasta tinakuul on ühelt küljelt lame, sest on tabanud märki.
Metsast, kus natsid mõrvasid ligi 35 000 inimest, leiti esimene viiesaja inimese jäänustega ühishaud.
Sobivat töötooli valides ei tohiks lähtuda ainult tooli väljanägemisest, vaid tähelepanu peaks pöörama ka tooli reguleerimisvõimalustele ja mugavusele. Istudes pikki tunde arvuti taga, peab tool just parajal määral toetama sinu keha, et tööpäev mööduks produktiivselt ja tervist koormamata.