Kuni 20. sajandi esimese veerandini kasutati Baltimaade teede hooldamisel odavat lahendust – see tehti kohustuseks maaomanikele ja põllumeestele. Talurahva kasutada olnud vahendid olid lihtsad, töö aga aeganõudev ja väheefektiivne. 1926. aastal Rootsist prooviks hangitud esimesed kaks Bitvargeni teehöövlit said tee­rajajaks – nii otseses kui ka kaudses mõttes.
© Eesti Maanteemuuseum

Seotud lood

Lood
  • 01.08.18, 13:45
Insener Arnold Volbergi teedemasinad
Nõukogude Liidu esimene iseliikuv teehöövel valmis Eestimaa südames Paides. Selle saavutuse taga oli insener Arnold Volberg, kelle anne ja töökus lubasid konstrueerida teehöövleid terve punaimpeeriumi jaoks.
Lood
  • 07.06.23, 07:56
Jõukus tuli Kihnu saarele mootorratta mürinal
Sõjajärgne kiire majandusareng tõi Kihnu saarele uudse abimehe – mootorratta. Sõidukit kasutati jääl kalapüügiks, piima meiereisse veoks ja ka lõbureisideks. Viimaks oli mootorratas igal Kihnu perel ning uljalt sadulas istuvad Kihnu naised said maailmakuulsaks.
Lood
  • 20.09.24, 06:45
Kohtla-Järve loomispäev: kuidas algas põlevkivibuum Ida-Virumaal
Eestimaa uhkust – põlevkivitööstust – seostatakse sageli nõukogude ajastu tööstusarenguga. Kuid tegelikult tekkis see tööstusharu ja saavutas oma õitsengu juba 1920ndatel ja 1930ndatel. See oli inseneri ja ettevõtja Märt Raua teene, kes maksis oma eduka ettevõtmise eest eluga.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 06:00
Järjest nutikamaks muutuv auto: mida pakub uus Kia Seltos?
Autod muutuvad järjest nutikamaks ja tehnoloogilised lahendused, mis veel mõni aasta tagasi tundusid tulevikumuusikana, on jõudmas meie igapäevaellu. Nutitelefoniga avatavad uksed, juhti abistavad süsteemid ja võimalus autost teisi seadmeid laadida on vaid mõned näited sellest arengust. Uus Kia Seltos ühendab need uuendused praktilise linnamaasturi mugavuse ja ruumikusega.

Kuulsad ehitised

Kuritöö ja karistus

Viikingid

Poliitika

Katastroofid

Arheoloogia

Tagasi Imeline Ajalugu esilehele