Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti tee-ehituse teerajaja teehöövel Bitvargen
Kuni 20. sajandi esimese veerandini kasutati Baltimaade teede hooldamisel odavat lahendust – see tehti kohustuseks maaomanikele ja põllumeestele. Talurahva kasutada olnud vahendid olid lihtsad, töö aga aeganõudev ja väheefektiivne. 1926. aastal Rootsist prooviks hangitud esimesed kaks Bitvargeni teehöövlit said teerajajaks – nii otseses kui ka kaudses mõttes.
Neljapäeval, 7. juulil 1927 on Tallinna lähistele Paldiski maantee äärde Harku järve lähistele kogunenud soliidne seltskond teedeministeeriumi esindajaid, ametnikke ja insenere, lisaks ka ajakirjanikke ja fotograafe.
Seotud lood
Nõukogude Liidu esimene iseliikuv teehöövel valmis Eestimaa südames Paides. Selle saavutuse taga oli insener Arnold Volberg, kelle anne ja töökus lubasid konstrueerida teehöövleid terve punaimpeeriumi jaoks.
Sõjajärgne kiire majandusareng tõi Kihnu saarele uudse abimehe – mootorratta. Sõidukit kasutati jääl kalapüügiks, piima meiereisse veoks ja ka lõbureisideks. Viimaks oli mootorratas igal Kihnu perel ning uljalt sadulas istuvad Kihnu naised said maailmakuulsaks.
Eestimaa uhkust – põlevkivitööstust – seostatakse sageli nõukogude ajastu tööstusarenguga. Kuid tegelikult tekkis see tööstusharu ja saavutas oma õitsengu juba 1920ndatel ja 1930ndatel. See oli inseneri ja ettevõtja Märt Raua teene, kes maksis oma eduka ettevõtmise eest eluga.
Viimased lood
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele