Kohtla-Järve loomispäev: kuidas algas põlevkivibuum Ida-Virumaal
See, et Kirde-Eestis on „tõrvaga immutatud pruun muld“, oli teada juba vähemalt 1791. aastast, mil Königsbergi teadusajakiri kirjutas Läänemere kildadest.
Seotud lood
Varemeis miljonilinn Leningrad (praegune Peterburi) valmistus sõja järel end kütma Eesti põlevkivigaasiga. Kohtla-Järvet ja Neevalinna ühendava torujuhtme ehitustööd olid 1948. aasta suveks jõudnud lõppjärku.
„Ei saa üle Emajõest,“ ohkavad Ado Grenzsteini 1888. aasta lastelaulus viisk, põis ja õlekõrs. Emajõgi saab alguse Võrtsjärve kirdenurgast Rannu-Jõesuust, kus oli ametlik parvekoht juba 19. sajandi alguses. Püsisilla sai Rannu-Jõesuu alles 1920. aastail. Mullu tõid tuukrid sealt kaldale Teises maailmasõjas hävinud terassilla fragmendid. Tänapäeval on seal aga kaks silda kõrvuti.
Muinasaja lõpus ja veel keskajalgi kattis Eesti suure osa oma rauavajadusest kodumaisest soomaagist rauda tootes. Osa toorrauast eksporditi.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele