Suur osa eestlasi tutvus autoga 20. sajandi esimesel kümnendil. Esmakohtumine oli sageli ehmatav, mõnikord isegi traagiline, kuid juba kümmekonna aasta pärast oli hirmus põrgumasin edukalt kodustatud.
Mait Metsanurga romaanis „Ennäe inimest“ on edasi antud Esimese maailmasõja aegset olustikku. Peategelane, peadpööritava tõusu läbi teinud rahatuus Andreas Martens, ilmub lugeja ette niimoodi: „Läbi Kolme Kuninga uulitsa, mis viib kesklinna kaudu puiestiku poole, veereb pärastlõuna tunnil must läikiv kergelt vetruv lahtine vanker, kaarnakarva rõngaskaelne hobune ees, mustas kuues, musta kübaraga kutsar pukis.“ Niisiis sõidab peaaegu piiramatute võimalustega mees uhkelt hobusõidukil.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinna Saksa Gümnaasiumi tüdrukud 1933. aastal teel Padisele.
Esimene inimelu nõudnud liiklusõnnetus, mille üks pooli oli auto, toimus 1896. aastal Londonis. Hukkunud naisterahva surnukeha uurinud arst arvas, et sedasorti rumalusi ei juhtu enam kunagi. Ta eksis sügavalt. Uueks tulijaks – autoks – polnud valmis inimesed, veoloomad ega teed. Ent tehnika võidukäiguga on alati käsi käes käinud ka ohutusalane teavitustöö. Niisamuti Eestis.