
- © Parikas / Rahvusarhiivi filmiarhiiv
Võru linn sündis tänu keisrinna Katariina II rahulolematusele Venemaa iganenud halduskorraldusega. Muu hulgas häiris keisrinnat ka Balti erikord, mis takistas nii absolutistlikku valitsemist kui ka toona moes olnud valgustuspõhimõtetel rajaneva kogu riiki hõlmava õiguskorralduse juurutamist. Et Eesti- ja Liivimaa vajavad muutusi, selles veendus keisrinna oma silmaga ringsõidul, mis ta nendesse provintsidesse tõi.
Sestap algaski Venemaal 1775. aastal kubermangureform ehk tänapäevases mõistes haldusreform. Riik jagati kubermangudeks ning need omakorda maakondadeks. Iga kubermang allus riigivõimu tsentraliseeritud juhtimisele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Võrukeelne Uma Leht toob uudiseid võrulaste eluolust.
Ajal, mil Otepää, Viljandi ja Tartu olid üksnes kohaliku tähtsusega linnused ja asulad, eksisteeris Kagu-Eestis üks Mandri-Eesti olulisimaid viikingiaja tõmbekeskusi – Rõuge muinaslinnus. Rõuge tõusis esile tänu vilkale kaubavahetusele, mille üks osa võis olla orjakaubandus.