See lugu juhtus 1353. aasta 29. augustil ehk Ristija Johannese pea maharaiumise päeval. Eikusagilt ilmusid kaks ebamaist valges rüüs inimkuju ning tõstsid kabeli seinalt maha puidust risti, mis oli sinna kahe raudnaelaga kinnitatud, ja asetasid selle altarile. Kolmas salapärane kuju valgustas kogu toimingut küünlaga, ise samal ajal põlvitades.
Kummaliste kujude toimetamist nägi Vastseliina kindluse kabelis oma ihusilmaga pealt mitu inimest. Sellega saladuslik juhtum siiski veel ei piirdunud. Kuuendal ööl pärast risti ümbertõstmist ehk 4. septembril hakkas kabelist kostma kütkestavat meloodiat ning isegi läbi riivistatud ukse paistis imelist valgust. Kui kapellaan koos linnusepealiku ja trobikonna sõjameestega ukse avas, lakkas muusika, kuid meeste hämmastuseks põlesid kabelis kaks üleloomulikult heledat küünalt. Ja rist seisis vabalt altarikividel püsti, ilma et miski seda toetanud oleks. Enamgi veel, rist jäi sel kombel seisma vähemalt mitmeks kuuks. Aeg-ajalt kordus muusika ning küünlad ja isegi tõrvikud süttisid ristile lähenemise korral iseenesest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Liivimaa ja Pihkva vahel 14. sajandil puhkenud viieaastane konflikt ehk Kalasõda on maapinda jätnud rikkalikke aardeid.
Keegi rikas mees jättis Põhjasõja-aegse häda ja viletsuse eest põgenedes Virumaale Palasi küla lähedale soopinnasesse muljet avaldava aarde.
Septembris möödus 800 aastat Madisepäeva lahingust – eestlaste suurimast välilahingust muistses vabadusvõitluses. Taplusest on ülevaate andnud preester Henrik oma „Liivimaa kroonikas“, põgusamalt vaadeldakse sündmust ka paaris teises vanemas allikas. Nende põhjal on võimalik analüüsida lahingu eellugu, käiku ja tulemusi.