Saksa kõrgeima vaprusemärgi Raudristi asutas Preisi kuningas Friedrich Wilhelm III 1813. aastal ning seda anti välja Preisimaal, Saksa keisririigis ja Natsi-Saksamaal kuni 1945. aastani.
Raudrist anti sõdurile, kes paistis lahinguväljal eriliselt silma. Esimene Raudristi saaja oli kindral Karl August Ferdinand von Brocke, kes elu mängu pannes juhtis 1813. aastal oma mehed suurejoonelise võiduni Napoleoni sõjaväe üle.
Esimeses ja Teises maailmasõjas sõdinud meestele polnud jõulumeeleolu loomiseks palju tarvis – piisas koduste kirjast, lihtsast kingitusest või kuusekesest barakis. Ehkki ümberringi lõhkesid mürsud ja pommid, püüdsid sõdurid jõulutraditsioone ikkagi järgida ning veidikenegi pühademeeleolu luua.
Reichsbahn oli natsidele Teise maailmasõja ajal ülioluline. Ladusasti toiminud raudteevõrk võimaldas vägesid rindele paisata, röövida vallutatud maadest tooraineid ning vedada juute koonduslaagritesse.