
- © Süddeutsche Zeitung Photo
Leegiheitja oli üks relv, mille Saksa armee võttis kasutusele Esimese maailmasõja ajal, et murda patiseisu läänerindel.
Selle leiutaja, Berliinist pärit Richard Fiedler mõtles juba 1901. aastal relvasüsteemist, mis pritsib põlevat vedelikku. Ta sai arendustööks raha Saksa armeelt ja 1905. aastal algasid katsetused. Sõja puhkedes 1914. aastal oli Saksa sapööriüksustes veel vähesel arvul leegiheitjaid, kuid esimest korda kasutati neid muljet avaldava tulemusega 28. veebruaril 1915. Siis läks esimene väljaõpetatud leegiheitjaüksus ründama prantslaste kaitsekraave. Sõdurid kasutasid 12 väikest käsipumbaga leegiheitjat ja kaht suurt statsionaarset mudelit.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui Teine maailmasõda puhkes, värbas Saksa armee erilist tüüpi sõdureid – tankikütte. Neil oli üks lahinguvälja ohtlikemaid ülesandeid: hävitada vaenlase mitmetonnised raskelt relvastatud soomuskoletised.
Esimese maailmasõja kindralid uskusid, et läänerindel kujunenud patiseisu saab murda ainult ennenägematu arvu suurtükkide abil. 1916. aastal võeti kasutusele uus ja hävitav suurtükiväetaktika, mis tekitas jalaväe ette liikuva tulevalli.