Kas astrolaab oli iidne nutitelefon?
Astrolaabiga sai määrata kellaaega, horoskoopi, päikese tõusmist ning loojumist ja laiuskraadi, millel parajasti viibiti
Astrolaabid, mis pärinevad II aastatuhande lõpust eKr Assüüriast, kujutavad endast multifunktsionaalset seadet taevalaotuses orienteerumiseks. Astrolaabid kombineerisid taevavaatlustelt saadud andmeid mütoloogiaga. Mütoloogiast pärines näiteks tähistaeva jagamine kolmeks taevarajaks: jumalate Ea, Anu ja Enlili radadeks. Selles raamistikus aitas seade määratleda peamiste tähtkujude, tähtede ning planeetide asukohta taevas eri kuudel.
Seotud lood
Taevast vaadati ja vaadeldi süstemaatiliselt juba ammu enne teleskoopide leiutamist. Taevakehi kasutati päris osavalt ajaarvamises, nendelt oodati vastuseid nii argistele kui ka igavikulistele küsimustele. Päike, Kuu ning liikuvad helendavad täpikesed paelusid ka meie esivanemaid.
Ajal, mil astronoomid teevad vigu ja keegi ei saa taevavõlvist aru, otsustab 16aastane juuratudeng Tycho Brahe võtta ette tohutu töö. Varustatud sekstandi ja põhjalikkusega, kavatseb ta lahendada Kuu mõistatused ning kaardistada tähistaeva. Brahe teel seisab aga kaks takistust: tema ülbe iseloom ja üks tuletorn Skånes.
Viimased lood
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele