Olemus: Taim, mille laialisirutatud jäsemetega inimest meenutav juur tõi kuuldavale kohutava karje, kui see maapinnast välja tõmmati.
Levik: Vahemere ääres. Keskaegsete kirjalike allikate järgi kasvas see seal, kuhu oli langenud ülespoodud kurjategija uriin või seeme. Taim levis, kui emane elevant juuri sõi.
Välimus: Juur võis olla nii mees- kui ka naissoost. Taime maapealsel osal olid tugevad lehed ja lillad õied.
Omadused: Inimene, kes kuulis alraunijuure karjeid, läks hulluks või suri.
Kuidas korjati? Kes soovis kätte saada loodusravis kasutatavat alraunijuurt, pidi olema väga ettevaatlik, kuna taim võis minema joosta, kui midagi kahtlustas.
Kõige edukamalt sai alraunijuure kätte siis, kui see kaevati alguses ülemisest pinnasekihist välja. Seejärel tuli siduda üks nööriots juure ülaosa ja teine ots koera külge. Ohutult kauguselt tuli koer jooksma meelitada, nii et too karjuva alraunijuure välja tõmbas. Alraunijuur suri õhu kätte sattudes ega olnud enam ohtlik.