Pisikesed puust linnad, inimesed sees
Eestlased kohanesid linnaeluga alles iseseisvuse päevil. Esialgu elati alevites ja agulites ehk pisikestes puust linnades, kuhu moodsad mugavused jõudsid tasapisi aastate jooksul.
Kuigi vanimate Eesti linnade eluiga ulatub tuhande aastani, on siinsed linnad pikka aega olnud pigem võõraste elupaigad – alguses kohad, kus võõrustati kauplejaid, siis vallutajate kindlused ning keskajal ja varasel uusajal mitmest rahvusest kaupmeeste, meistrimeeste ning käsitööliste elu- ja tegutsemispaigad. Alles 19. sajandiks saavutasid eestlased suuremas osas Eesti linnadest enamuse.
Seotud lood
Alljärgnevalt meenutame tähtsamaid või värvikamaid sündmusi, mis on Eesti ja maailma lähiajaloos juhtunud detsembrikuus.
Iseseisvas Eestis jalad alla saanud linnaeliit ei soovinud oma söögilaual enam piirduda kartuli ja soolalihaga. Õhinal hakati proovima uudseid euroopalikke roogi ning juurutama peenemaid söögikombeid. Au sisse tõusis vitamiinirikas ja kalorivaene toit, mis aitas daamidel taljet hoida.
Sobivat töötooli valides ei tohiks lähtuda ainult tooli väljanägemisest, vaid tähelepanu peaks pöörama ka tooli reguleerimisvõimalustele ja mugavusele. Istudes pikki tunde arvuti taga, peab tool just parajal määral toetama sinu keha, et tööpäev mööduks produktiivselt ja tervist koormamata.
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele