Esimese maailmasõja ajal kandusid lahingud esimest korda ka õhuruumi. Amatöörlendurid tõusid õhku, et võidelda taevas, kuid neil ei olnud vähimatki aimu, mida nad tegema peaksid. Peagi kerkisid esile üksikud talendid. Tänu harukordsele lennuoskusele ja külmale närvile said neist tõelised õhuässad.