Parvepoiste ajastu Eestis

„Ei saa üle Emajõest,“ ohkavad Ado Grenzsteini 1888. aasta lastelaulus viisk, põis ja õlekõrs. Emajõgi saab alguse Võrtsjärve kirdenurgast Rannu-Jõesuust, kus oli ametlik parvekoht juba 19. sajandi alguses. Püsisilla sai Rannu-Jõesuu alles 1920. aastail. Mullu tõid tuukrid sealt kaldale Teises maailmasõjas hävinud terassilla fragmendid. Tänapäeval on seal aga kaks silda kõrvuti.

Mandri-Eesti rannajoon on 1242 kilomeetrit pikk ning rannikul elavad eestlased on aasta-sadu tegelenud meresõidu ja kalastamisega. Esimesed ametlikud merepäästejaamad ilmusid Eesti aladele aga alles 19. sajandi keskel ning päästeoperatsioonid olid pikka aega vabatahtlike pärusmaa.

Varasel viikingiajal visati soodesse kulda jumalate meeleheaks ning kalmesse kaevati hõbevarandusi eesmärgiga neid kord ise teises ilmas kasutada.

Septembris avab Viasat History ukse ajaloo kulisside taha. Kuidas kerkisid maailma kuulsaimad ehitised, milline oli Georgia ajastu varjatud armuelu ning kuidas sündis üks maailma tuntumaid vabaduse sümboleid? Uued dokumentaalid toovad päevavalgele ajaloo üllatavad lood ja saladused. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga: viasathistory.eu/ee