Kartulist kaaviarini: eestiaegne toidukultuur
Iseseisvas Eestis jalad alla saanud linnaeliit ei soovinud oma söögilaual enam piirduda kartuli ja soolalihaga. Õhinal hakati proovima uudseid euroopalikke roogi ning juurutama peenemaid söögikombeid. Au sisse tõusis vitamiinirikas ja kalorivaene toit, mis aitas daamidel taljet hoida.
Eesti Vabariigi algusaastail valitses sõjajärgne kitsikus ning toidulaud jäi üpris lihtsaks ja talupoeglikuks – söödi põhiliselt kartulit, rukkileiba ja teraviljaroogi liha ja kala lisandiga. 1920. aastate keskpaigaks oli aga elatustase kiiresti tõusnud ning uus linna-keskklass ja eliit hakkasid toituma palju mitmekesisemalt ning varasemast teadlikumalt.
Seotud lood
Nõukogude kaubandusvõrk ei suutnud piisavalt rahuldada elanike vajadusi, mistõttu tuli tihti ise leiutada, ehitada, parandada ... ka hoidistada, sest poelettidel oli valik üksluine. Keldritesse ja sahvritesse varutud tagavarad rikastasid kesist toidulauda ning olid ühtlasi iga perenaise uhkus.
Esimene maailmasõda muutis peaaegu kõiki eluvaldkondi. Järsk pööre toimus ka moes: ikooniks tõusis seninägematu figuuri ja soenguga naine. Noores Eesti Vabariigis katsuti samuti ajaga sammu pidada.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele