Baltimaade kiviaegsed asukad olid põllunduse suhtes skeptilised
Kui tänapäeva Lääne- ja Lõuna-Poolasse ilmusid 6. aastatuhande teisel poolel eKr lõuna poolt hõimud, kes tundsid joonkeraamikat ja viljelesid loomakasvatust ning põllumajandust, siis võtsid ka kohalikud kütid-korilased need uued ideed suhteliselt kiiresti omaks. Nii keraamika kui põllumajandus võeti üle nö ühtse paketina. Teisiti olid aga lood Läänemere idarannikul ehk tänapäeva Leedu, Läti, Eesti ja Soome alal, kirjutavad poola teadlased ajakirjas Royal Society Open Science.
Läänemere idakaldal elanud kütid-korilased elasid veel sajandeid kõrvuti sisserändajatega, kes kasutasid uudseid tehnoloogilisi ja kultuurulisi saavutusi, ega kippunud neid üle võtma. Kui seda lõpuks siiski tehti, siis võeti uuendused üle ükshaaval: esmalt keraamika, seejärel loomapidamine ning kõige viimaks põlluharimine. Kogu protsess võttis aega 2000 – 3000 aastat.
Seotud lood
Roomlasi peeti vanaaja terasetootmise meistriteks, kuid nüüd selgub, et arktiliste piirkondade elanikud olid selles kunstis niisama osavad.
Lääne-Euroopa kütid-korilased tegid teadlikult jõupingutusi, et vältida lähisugulaste abielusid ning selle tagajärjel sündida võivaid väärarenguga lapsi. Nii selgub Rootsi teadlaste uuest DNA-uuringust.
Viimased lood
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele